Lugu sellest, kuidas me DiPri suhkru ära sõime

Raamat mõne minutiga DiPri print-on-demand trükikojast

See on Eestis ainus. Või mis Eestis, isegi Lätis pole. Andrus* ütleb, et see tegelikult tema peamiseks lükkajaks saigi, et isegi Lätis pole. Ütles ja muigas. Andrus teab, millest räägib. Ta on meile uksele vastu tulnud. Kohe sealsamas, ukse juures, on keermelattidest ning männikilbist kokkukeeratud riiul, millel mõnikümmend raamatut ning mitmes mõõdus värvilisi brožüüre. Riiuli taga seinal ripub kalender, kus aprillikuud ehib Arraku punastes toonides ülespildistatud maal. Siis mõni meeter tühja valget seina ja järgmine kalender. Olev Subbi aprill on üksjagu pastelsemates toonides.

Jätka lugemist “Lugu sellest, kuidas me DiPri suhkru ära sõime”

Lugu sellest, kuidas me DiPri suhkru ära sõime

Kuidas Mudusööja Mudusse tuli ja jäi

Mudusööja. Mudu maskott. Joonistas Jaanus Sakkis

Tema on Mudusööja. Tuli ise – Vobla kuivab Mudusööja vobla kuivatamise äpis. Joonistas Jaanus Sakkismidagi ei öelnud, lihtsalt kleepis külge. Ja kui talle salaamiga tomativõileiba pakkusime, vat siis enam lahti ei saanud. Võttis omaks. Või noh, tema arvas, et võtsime omaks. Ta usub vist siiani tõsimeeli, et meil on temaga vedanud. Aga muret temaga ei ole – sokke laokile ei jäta, hambaid peseb, kella tunneb. Kui tal püksid oleks, siis ta ilmselt viigiks neid. Vist viigiks. Kord nädalas või nii. Sööb, mida antakse ega virise. Ka keedetud kaalikas ning räimevorm läheb roaks. Ainus, mida pika hambaga võtab, on soojendatud värskekapsasupp.

Jätka lugemist “Kuidas Mudusööja Mudusse tuli ja jäi”

Kuidas Mudusööja Mudusse tuli ja jäi